Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milleks kaitsta vähemusaktsionäride huve?
Riigil on lühinägelik jätta vähemusaktsionäride huvid kaitseta, sest selline olukord mõjutab majandust laiemalt, kirjutab Anastassia Kovalenko Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös „Vähemusaktsionäride investorkaitse parandamise võimalused Eestis“.
Järgmise aasta jaanuaris hakkab Euroopa Liidus kehtima uus finantsturgude regulatsioon MIFID II. Lühendi taga olevad nõuded tahavad teha finantsturge läbipaistvamaks, kuid ajavad samas käe väikeinvestori taskusse.
Maksuadvokaat Marko Saag soovitab olla laenude andmisel juba praegu tähelepanelik, sest järgmisel aastal tuleb maksuhaldurit informeerida ka praegu antud laenudest.
Eesti ettevõtluses küllaltki levinud seisukoha järgi, mida esindab näiteks vandeadvokaat ja EBSi juhtimise õppetooli dotsent Urmas Arumäe, on äriühingu üle täieliku kontrolli puudumine vähemusaktsionäri äririsk, kirjutab Villu Zirnask Finantsjuhtimise Infolehe novembrinumbris.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.