Nestor: kõhnema rahakotiga eestlast aitaks käibemaksulangetus enam kui maksuküüru või automaksu kaotamine

Juba enam kui kolm aastat on eestlasi painanud suur mure – mure Eesti majanduse pärast. Inimeste usku majandusse mõõtev tarbijakindlustunde indeks on püsinud 2022. aasta suvest saadik tasemel, kus see viimati oli varastel 1990ndatel. Ehk siis, eestlaste hinnangud majandusseisule on hullemad, kui see oli koroonakriisi vältel või aastatel 2009-2010, kui Eesti SKP langus ja töötus küündisid kõrghetkel võrdselt 20% lähedale.

Kõigepealt tuleb selgeks teha, kuidas seda näitajat kokku pannakse. Igal kuul vastab 800 inimest hulgale küsimustele, mis puudutavad pere enda rahaasju, hinnangut tööturule ja ostukäitumisele, kuid ka majandusele üldisemalt.

Tarbijakindluse arvutamiseks kasutatakse neist nelja: hinnang pere majanduslikule olukorrale viimase 12 kuu ja järgmise 12 kuu vältel, tõenäosus teha järgmise 12 kuu jooksul suuremaid ostusid ja hinnang Eesti majanduse üldisele olukorrale järgmise 12 kuu vältel. Kõrvutades näitajate taset nende ajaloolise keskmisega selgub, et suurim on mahajäävus selles osas, mis puudutab riigi üldist majandusseisu järgmise aasta jooksul.

Kõige laiemalt on põhjuseks infoväli, kus me elame. Kuigi põhjalikke uuringuid selle kohta ei leia, siis vast nõustub enamus meist sellega, et viimaste aastate uudisvoog on olnud üsna üheselt negatiivne nii majandust kui ühiskonnaelu puudutavates küsimustes.

Sellel on omakorda palju objektiivseid põhjuseid, sest Eesti palju majandusnäitajaid ongi olnud nigelad, samas kui välispoliitikas toimuv tekitab eestlases pehmelt öeldes kõhedust.

Teisalt on sel aastal Eesti majandusnäitajad selgelt paranenud. Kuigi eri tempodes, kasvab nii SKP, jaekaubandus, tööstus, eksport kui kinnisvaraturg. Kuidagi ei saa kurta ka olukorra üle tööturul. Tõrvatilgaks meetünnis on mõistagi inflatsioon, mida kõige rohkem afišeeritud, kuid ei saa öelda, et Eesti meedia oleks majandusnäitajate paranemise täiesti tähelepanuta jätnud. Kindlustunne aga aina halveneb.

Ehkki seda väidet on objektiivsete andmete pinnalt keeruline kinnitada, on üks hüpotees praeguse madalseisu taga poliitikas toimuv. Seda nii rahvusvahelisel areenil kui kodumaal.