Leedu lubab uuest aastast pensioni II sambast raha välja võtta ja ka Lätis on sama teema arutelu all olnud. Mis tagajärgi see Balti riikide majandustele ja kapitaliturule tõotab, kirjutab Citadele panga juht Rūta Ežerskienė.

- Citadele panga juht Rūta Ežerskienė
Tundub, et Balti riikide valitsused astuvad ühte sammu ja ajavad poliitikat, mis toob Eesti, Läti ja Leedu elanikkonnale lühiajalist kasu, kuid tekitab pikas perspektiivis tõsiseid väljakutseid. Räägin II pensionisambast. Selle olulise varaga, mis mõjutab otseselt eakate heaolu, ei tohiks kergekäeliselt ringi käia.
Esimesena andis võimaluse II sambasse kogutud raha välja võtta Eesti. Oma säästud on enne pensionile jäämist välja võtnud üle 250 000 eestlase ehk umbes 30 protsenti elanikkonnast.
Peale tulumaksu mahaarvestamist jõudis inimeste kontodele kokku umbes 1 miljard eurot. Pensioni investeerimiskontodele kanti neist vaid 47 miljonit.
Rahandusministeeriumi andmed näitavad, et pensioni investeerimiskontod, mille eesmärk on pakkuda inimestele võimalust ise oma säästudega investeerimisotsuseid teha, ei ole pälvinud eriti tähelepanu. Kokku võeti 5,7 miljardist II pensionisambas olevast eurost välja 1,34 miljardit. Peale tulumaksu mahaarvestamist jõudis inimeste kontodele kokku umbes 1 miljard eurot. Pensioni investeerimiskontodele kanti neist vaid 47 miljonit.
Kuhu aga kulus ülejäänud raha? Eesti Panga andmed näitavad, et pensioniks kogutud raha kasutasid need elanikud, kellel polnud muid sääste, kellel olid suured võlad või kellel oli raskusi pangast laenu saamisega. Umbes veerand II pensionisambast välja võetud rahast kulus tarbimisele: peamiselt osteti säästude eest autosid ja kodumasinaid. Järsult suurenenud tarbimine tõi Eestis kaasa inflatsiooni kasvu, mis mõjutas kõiki riigis elavaid inimesi. Pensionireformi kõige tugevam mõju on aga tunda aastate pärast kui inimesed vanaduspõlve veetma hakkavad.
Leedu läks sama teed
Vaatamata Euroopa Komisjoni kriitikale otsustas ka Leedu Seim sel suvel reformida II pensionisamba süsteemi. Nüüd ei kaasata inimesi enam automaatselt pensionisüsteemi, vaid nad saavad sellest täielikult välja astuda, võtta ühekordselt välja 25 protsenti oma kogunenud säästudest ning raske haiguse puhul lausa kogu summa.
Neile, kes jätkavad pensioni kogumist, maksab riik 1,5 protsendilist intressi. Maksud on raha välja võtmisel võrreldes Eestiga madalamad: 25 protsendi säästude välja võtmisel on maks 3 protsenti ning mõnel juhul ei rakendu seda üldse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti, Läti ja Leedu leibkonnad on suurepärased säästjad. Ent liiga suur hulk sellest rahast seisab jõude. Enamasti arveldus- ja hoiukontodel selle asemel, et kasvatada meie tulevast heaolu. Kui möödunud kümnend oli säästmise õppimiseks, siis järgmine peab olema investeerimise õppimiseks. Ainuüksi säästes ei vähenda meie piirkond jõukuse lõhet Lääne-Euroopaga. Me peame panema kapitali tööle – tulemuslikult, läbipaistvalt ja pikaajaliselt, kirjutab Citadele grupi tegevjuht Rūta Ežerskienė.
„Arvutused näitavad, et ka 800-eurose kuupalgaga inimene saab II samba abil tulevikus märkimisväärselt suurema pensioni. Isegi need, kes liituvad kogumissüsteemiga alles 50.eluaastates, võidavad,“ kinnitab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert Magnus Piirits.
Teise pensionisamba makset suurendas tänavu üle 74 000 inimese. Makset sai seniselt kahelt protsendilt tõsta nelja või kuue protsendini 30. novembri südaööni.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.