Kas peate vastutama maksuvõla eest, mida te ei ole põhjustanud?
Rahandusministeerium plaanib seadusemuudatust, millega laiendatakse juhatuse liikme isiklikku vastutust. Maksuhaldur saaks ühingu maksuvõla eest võtta juhatuse liikme vastutusele ka siis, kui ta ei ole võlga põhjustanud.
Priit Raudsepp, advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat , ning Kaia Liis Tomak , advokaadibüroo WALLESS jurist.
Kavandatav muudatus puudutab nii juhatuse liikmeid, kes asuvad ametisse pärast võla tekkimist, kui ka neid, kes olid võla tekkimise ajal juhatuse liikmed, kuid kelle tegevus ei põhjustanud maksuvõlga.
2025. aastal algatatud seaduseelnõuga liigutakse nüüd edasi ning 2026. aasta oktoobri lõpus on Rahandusministeerium esitanud eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile. Hoolimata negatiivsest tagasisidest sisaldab eelnõu endiselt kõnealust sätet.
Piisavalt reguleeritud
Esmalt on oluline mõista, et OÜ-d ja AS-d on piiratud vastutusega ühingud. Sellest tulenevalt vastutab rahaliste kohustuste eest ennekõike ühing ise.
Siiski näeb juba kehtiv õigus ette juhatuse liikme vastutuse. Juhatuse liikme vastutusele võtmiseks peavad olema täidetud kindlad eeldused. Üks neist on see, et maksuvõlg on tekkinud vastutusele võetava juhatuse liikme tegevuse tagajärjel. Paslik on ümber lükata laialdaselt levinud väärarusaam, justkui juhatusest tagasi astumine päästaks.
Teine eeldus on see, et ühingul pole vara. Kui ühingul on vara, on maksuhalduril võimalik alustada ühingu suhtes sundtäitmist ja nõuda maksuvõlg sel teel sisse. Teisisõnu puudub vara olemasolu korral vajadus nõuda ühingu maksuvõla tasumist juhatuse liikmelt.
Muudatus on ebavajalik
Ministeerium soovib seadust muuta, sest selles olevat lünk. Eelnõu kohaselt on muudatuse eesmärk vähendada Eestis levinud juhtumeid, kus juhatuse liikme väljavahetamise järel jääb olemasolev maksuvõlg tasumata hoolimata sellest, et vahendid selle tasumiseks on olemas. Muudatuse eesmärk olevat motiveerida uusi juhatuse liikmeid, isikliku vastutuse ähvardusel tasuma varasemaid maksuvõlgu.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.