Mida peaks investor teadma Lords LB fondiosakutest ja kuidas need toimivad?

Tegemist on Lords LB Asset Managementi juhitava fondi 19-aastase tegevusajaloo jooksul esimese fondiosakute avaliku pakkumisega, sest varem oli minimaalne investeeringusumma 125 000 eurot. Leedu ja Eesti investoritele algab minimaalne investeerimislävi 1 eurost, mis on ühtlasi fondiosaku märkimishind esmases pakkumisetapis. Lätis kehtib jaeinvestoritele sealse seadusandluse tõttu jätkuvalt 100 000 euro suurune investeeringu alampiir. Esmase pakkumise käigus on kavandatud kaasata kuni 35 miljonit eurot.

Fondiosakud on väärtpaberid, mis näitavad investorile kuuluvat osa fondi puhasvarast. Osaku omanik saab osa kogu fondi loodava portfelli majanduslikust tulemusest. Nii ei sõltu investori tootlus ühestki üksikust hoonest ega üürnikust, vaid kogu fondi varade väärtusest, tegevustuludest, kantud kuludest ja võlakohustustest kokku.

Fondiosakud noteeritakse Nasdaq Vilniuse reguleeritud turul. Investoritele avaks see järelturu, kus fondiosakuid saaks osta ja müüa ning nende hinna kujundaks turuosaliste nõudlus ja pakkumine.

Fondi eesmärk on saavutada 10% aastatootlus. Lisaks püütakse investoritele igal aastal välja maksta 5% investeeritud kapitali mahust.

Nimetatud näitajad kirjeldavad kogutootluse eri komponente. Eesmärgiks seatud 10% aastatootlus hõlmab investeeringu kogutulemust, sealhulgas väljamakseid ja osakute väärtuse muutust. Planeeritav 5% aastane väljamakse tähistab aga seda tuluosa, mis kavatsetakse investoritele korrapäraselt välja maksta.

Esimese objektina plaanib fond soetada 2024. aastal Vilniuse südalinna ärikvartalis avatud A-klassi ärikeskuse Artery.

"Vilnius on täna ja meie hinnangul jääb lähimaks paariks aastaks büroopindade nõudluse poolest Balti riikide pealinnade seas tugevaimaks. Sellest tulenevalt peame kõnealuse fondi asutamisel alustama portfelli ülesehitamist kõige stabiilsemast ja parimast objektist. Arhitekt Daniel Libeskindi projekteeritud Artery täituvusmäär on 98%, üürnikkonna struktuur on hästi hajutatud ning objekt genereerib tugevat ja stabiilset rahavoogu,“ märgib Žemaitis.

Fondi dokumentides on ette nähtud vähemalt nelja objekti omamine, kusjuures ühegi objekti väärtus ei tohiks ületada 30 protsenti fondi koguvarast.

Hooneid ei osteta ainult fondi investoritelt kaasatud raha eest. Osa ostuhinnast on kavas katta pangalaenudega. Laenukapitali sihttase on 50–60%. Laenukapitali ehk finantsvõimenduse abil saab investorite paigutatud raha eest kasvatada oluliselt mahukama portfelli. Kui kinnisvaralt teenitav tulu ületab pangalaenu hinna, aitab laenuraha kasvatada investorite omakapitali tootlust.