Finantsinspektsiooni juht: finantssektor vajab karmimaid karistusi

Veel on Kessleri hinnangul vaja rahapesu, terrorismi rahastamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumise riskide hindamiseks Eestis luua keskne analüüsikeskus. Samuti on finantsinspektsiooni juhi hinnangul ka Euroopa Liidule vaja keskset rahapesu tõkestamise eest vastutavat asutust, kes koordineeriks liikmesriikide vastavate asutuste tööd.

Kessler tõi oma kõnes välja, et rahapesu tõkestamise teemaga tegelevad finantsjärelevalve vaatest Euroopa Liidus kolm liikmesriikidest sõltumatut asutust – pangandusjärelevalve EBA, väärtpaberiturujärelevalve ESMA, kindlustus- ja tööandjapensionide järelevalve EIOPA ning nende ühiskomitee.

Nende peamine ülesanne on õigusaktide väljatöötamine raamdirektiivide ja -määruste sisustamiseks ka rahapesu tõkestamise valdkonnas. Nemad seisavad hea ühtse finantsjärelevalve kultuuri saavutamise eest Euroopas. Selleks rakendatakse oma liikmesasutuste, sealhulgas Finantsinspektsiooni suhtes valitud teemadel kvaliteedikontrolli. Euroopa pangandusjärelevalve lahendab vaidlusi finantsjärelevalveasutuste vahel, otsustab liikmesriikidest sõltumatuna Euroopa Liidu õiguse ebaõige kohaldamise üle ning osaleb vaatlejana finantsjärelevalve kolleegiumide töös.

Piiriüleselt tegutsevate pangakontsernide üle tehakse kapitalijärelevalvet kolleegiumide vormis. „Järelevalvekolleegiume juhib selle riigi finantsjärelevalve, kust pangakontsern on pärit. Nn peajärelevalveasutus määrab kolleegiumi töökalendri ja teemad. Rahapesu tõkestamise valdkonnas on kolleegiumide roll olnud määratletud pankade juhtimise ja organisatsiooni küsimustega, kuna piiri tõmbamine panga juhtimise, holistliku riskikontrolli ja pangasisese rahapesu tõkestamise organisatsiooni vahele on üsnagi tinglik,“ rääkis Kessler.