Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Iduettevõtjad: rahastust pakkuda võivate investoritega tuleb suhelda ka siis, kui raha pole vaja
Rahastus on Eesti idufirmade edutegurite seas keskmisel kohal, selgus Tartu Ülikooli magistritöö raames tänavu kevadel läbi viidud intervjuust kümne siinse idufirma asutaja ja juhiga.
Küsimustike täitmisele ja esitamisele kulunud aega hindab Statistikaamet ettevõtetelt kogutud vastuste põhjal. Iga küsimustiku lõpus on tabel „Küsimustiku täitmisele kulunud aeg“, kuhu andmeesitaja saab märkida küsimustiku täitmisele ja esitamisele kulunud aja tundides ning minutites.
Maikuus Tartu ülikoolis kaitsmisele tulev Virgo Süsi doktoritöö „Väikeste ja keskmise suurusega eraettevõtete valitsemine ja tulemuslikkus“ annab vastuse kolmele praktilisele juhtimisküsimusele.
Justiitsministeerium on koostanud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse ELi digilahenduste direktiivi sätted ning Eesti ühinguõiguse revisjoni käigus tehtud ettepanekud filiaali regulatsiooni muutmiseks.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.