Kuidas finantsjuhid valmistuvad kestlikkuse aruande täitmiseks?
Kolm finantsjuhti jagavad, milliseid ettevalmistusi nad juba praegu teevad, et ühel hetkel kestlikkuse aruanne kokku saaks. Kõik tõdevad, et tegemist on pika protsessiga, kuna andmeid on kohati keeruline kätte saada.
Soodsama rohelaenu puhul pole küsimus ainult selles, kas suudetakse oma laen tagasi maksta, vaid pigem selles, milline on selle laenu abil tehtava tegevuse laiem mõju keskkonnale ja ühiskonnale, tõdesid Martin Mäesalu ja Kevin Gerretz Advokaadibüroost Ellex Raidla.
Kestlikkusteabe aruandluskohustuse saabumine tekitab osa Eesti juhtide seas ärevust. On kuulda arvamusi, et tegu on Euroopast tuleva nüri bürokraatliku lisakohustusega. Mis ikkagi on kestlikkusandmete kogumise mõte ja mida ettevõtted pankadega suheldes oma tegevuse kestlikkust hinnates teadma peaks, räägivad saates kahe Eesti panga ESG-juhid.
Käesoleva aasta alguses jõustus kestlikkuse aruandluse direktiiv. Kestlikkuse aruande standardid on aga alles koostamisel, mis tekitab ettevõtetes segadust.
Taristusektor jälgib hoolsalt riigi plaani ja tunda annab eelmise aasta mõju. “Kui sul ikkagi oma plaani tegemiseks on vaja kolme numbrit ja kahte neist ei tea, siis on päris keeruline oma plaani teha,” selgitas Verstoni finantsjuht Jarmo Liiver ning lisas, siis tulebki teha kolm-neli erinevat plaani ja eelarvet.
Vilniuse kesklinnas Püha Jaakobi kvartalit haldav ettevõte Orkelos valdymas pakub kuni 9. novembrini 9,5% aastaintressiga võlakirju. Kvartali üüritavast pinnast on välja üüritud 98,9% ning seal tegutsev AC Hotel by Marriott Vilnius ületas selle aasta üheksa kuuga EBITDA plaani 19% võrra. Hotelli juht Evelina Šukytė sõnul olid paremate tulemuste taga nõudlus konverentside järele, juba enne avamist alustatud müük ning järjepidev tegevuse ja kulude juhtimine.