Eestis tavaline välkmakse saab kogu euroalal normiks alles sel sügisel. See loob eriti kaubanduses uusi võimalusi

„Välkmaksete muutumine üle-euroopaliseks võimaldab teha järjekordse hüppe maksete kiiruses ja mugavuses. Kui poes oleme harjunud enamasti maksma pangakaardiga või sularahas, siis välkmaksete levik võimaldab nende valikute kõrvale tuua ka uued lahendused, et inimesed saaksid omavahel ja ka kauplustes mugavamalt maksta,“ kirjutab Eesti Panga maksekeskkonna arendamise ekspert Tiina Soosalu panga blogis. „Eelkõige võidavad sellest väikekaupmehed, kes ei ole soovinud näiteks maksete vähesuse tõttu kaardimakseterminali soetada.“

Eesti pangad on võrreldes teiste euroala riikidega olnud märksa kiiremad – 2024. aasta neljandas kvartalis liikus Eestis 88% pankadevahelistest maksetest vaid mõne sekundi jooksul. Üheski teises Euroopa riigis ei liigu pankadevahelised maksed nii kiiresti; Euroopa Liidu keskmine näitaja oli samal perioodil 20%. Suure välkmaksete osakaalu poolest järgnevad Eestile Leedu (65%), Hispaania (51%), ja Sloveenia (30%). Teistes riikides on välkmaksete osakaal palju väiksem, kohati lausa nullilähedane ehk kui raha liigub ühest pangast teise, tuleb saajal tihti oodata mitu tundi või isegi mitu päeva, kui makse algatati reede õhtul.