Rahamuulanduses kasutatakse eraisikute asemel järjest rohkem ettevõtteid. Mida teha?
Finantspettused said hoogu juurde koroona ajal ja on sellest ajast peale muudkui edasi kasvanud. Millised on suurimad riskid, millised lahendused juba töötavad ning mis roll on pettuste tõkestamises osapooltel – inimesel, ettevõttel, riigil?
Riskianalüüs peaks vaikimisi kaasnema kõigi äriarendustega ning olema äririskide kaardistamise lahutamatu osa. See ei ole formaalne dokument, vaid juhtkonnale mõeldud tööriist, mis näitab ära IT ja infoturbega seotud kitsaskohad ettevõtte põhitegevustes. IT-riskianalüüsi tegemist ei pea tingimata vedama IT-juht, vaid IT-tiimi kaasates saab sellega kenasti hakkama ka riskijuht, protsessijuht või finantsjuht.
Kuigi eraisikute keskmised kahjud möödunud aastal vähenesid, on kurjategijate sihtmärkidena üha enam esile kerkinud ettevõtted. Suurimaks ohuks Eesti ettevõtetele on võltsarvete saatmine, mis on toonud kaasa olulisi rahalisi kaotusi. Keskmine kahjusumma ulatus 2024. aastal 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 000 euro võrra enam.
Vilniuse kesklinnas Püha Jaakobi kvartalit haldav ettevõte Orkelos valdymas pakub 18-kuulise tähtajaga võlakirju, mille aastaintress on 9,5%. Eesmärk on kaasata kuni 12 miljonit eurot. Võlakirju pakutakse investoritele olukorras, kus 98,9% kvartali pinnast on välja üüritud, hotelli AC Hotel by Marriott Vilnius tulemused ületavad kavandatut ning järgmisel aastal oodatakse büroopindade üüritulu edasist kasvu.