Advokaadid selgitavad: mida see sisuliselt tähendab, kui võlakirjade emitendid rõhutavad, et „meil on tagatis“
Kui jutt läheb investeerimisele, kõlavad aktsiad ja võlakirjad sageli nagu pehme turvapadi, millele võib rahulikult pea toetada. „Need on ju kindlad asjad,“ arvab nii mõnigi. Tegelik pilt on aga märksa kirjum – ja vahel ebamugavalt kõva.
„Mitmed investorid on meie käest küsinud, kas täna on veel ikka õige aeg võlakirjadesse investeerida. Vastame: jah,“ kirjutab varahaldusfirma Avaron oma blogis. „Ettevõtted endiselt emiteerivad uusi võlakirju tasemetel 6-10%, mistõttu on investori võimalik hajutatult investeerida võlakirjadesse tasemel 7-8%+.“
Eesti väikeinvestorid tegutsevad kuumal Balti võlakirjaturul eriti aktiivselt, kuid leedukad ei jää enam kaugele maha. Ka Läti võlakirjapakkumistest napsavad lõviosa endale pigem Eesti ja Leedu investorid.
Praegu on kõrge tootlusega võlakirjade segmendis näha kapitali kiiret ja sihipärast liikumist USA-st Euroopa kapitaliturgudele. Selle põhjuseks on investorite reageerimine USA presidendi arvukatele avaldustele kaubandustariifide muudatuste kohta, aga ka kasvav mure USA valitsuse võla suuruse pärast.
Viimastel kuudel on Baltikumi investeerimismaastikku elavdanud mitmed jaeinvestoritele suunatud võlakirjapakkumised. Võlakirjad ei ole enam pelgalt institutsionaalsete investorite tööriist – need võivad pakkuda atraktiivset tootlust ja stabiilset rahavoogu ka erainvestorile.
Rõdu- või terrassipiirde tellimine tähendab tihti jooniste saatmist, tehniliste detailide täpsustamist ja hinnapakkumise ootamist. Eesti inseneri- ja tootmisettevõte Innore on aga loonud 3D-konfiguraatori, millega saab iga huviline endale ise sobiva piirde kujundada, tulemust ekraanil vaadata ja jälgida, kuidas erinevad valikud hinda mõjutavad.