Tänavu 1. juulil jõustunud e-arveid puudutav seadusemuudatus ei ole nende kasutamist Eestis suurendanud, ütles rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik PwC finantskonverentsil.

- Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna juhataja Rainer Osanik PwC konverentsil
- Foto: Marko Mumm
“Õnnetu ja kehv,” iseloomustas Osanik e-arvete leviku olukorda Eestis. E-arveid võtab vastu vaid umbes 5% Eesti ettevõtetest.
Põhiliste põhjustena nimetas Osanik jaekaubanduse praeguste kassaaparaatide suutmatust väljastada e-arveid ning paljude ettevõtete elektroonilise andevahetuse (EDI) süsteemide ühildamatust e-arve standardiga.
Tehnilises plaanis võivad need takistused olla isegi lahendatavad, aga eeldavad ettevõtetelt mahukaid investeeringuid oma IT-süsteemide välja vahetamiseks. See ei tasu ära - eriti kui ettevõtte kliendid on põhiliselt eraisikud, nentis Osanik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Miks muuta e-arveid puudutavaid seadusi nii, et mõnel muudatusel pole mingit sisulist mõju, mõni tõukab meid aga teiste riikidega vastupidises suunas?
Juba mõnda aega otsib valitsus ettevõtjate kaasabil konkreetseid võimalusi, kuidas saaks bürokraatiat kärpida ja ettevõtjate elu kergendada. Selle keskel on jälle hakatud rohkem rääkima ka e-arvete kasulikkusest. See ongi mõistlik, sest seni peamiselt vaid riigiga tehingute tegemisel kasutatud e-arveldamise muutmine üldreegliks vähendaks ettevõtluses märkimisväärselt digitaalset paberimajandust.
Järgmise aasta juulist jõustuv raamatupidamise seaduse muudatus nügib ettevõtjaid senisest enam e-arveid kasutama. See aitab kaasa ka järjest sagenevate finantspettuste kasvu vähenemisele ja ettevõtluse efektiivsemaks muutmisele.
Läti kapitalituru ajaloos toimub esimest korda ulatuslik vabatahtlik aktsiate tagasiostutehing, mille eesmärk on muuta oluliselt riigi finantsmaastikku. Finantsteenuste kontsern Indexo viib ellu DelfinGroupi aktsiate tagasiostu- ja vahetuspakkumist ning emiteerib uusi aktsiaid, eesmärgiga luua Lätis tugev kohaliku kapitaliga finantskontsern, mis suudaks pakkuda reaalset konkurentsi välismaistele pankadele.