Notaritoimingute arv tõuseb, aga notareid jääb vähemaks. "Kinnisvaratehingud on pea ainukesed, kust saab tulu."

Eesti notarid tegid 2025. aastal 303 630 toimingut, mis on 9% rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem kasvas toimingute arv Viljandimaal (16%), Ida-Virumaal (15%) ja Tartumaal (13%).

Kinnisvaratehingute hulk kasvas aeglasemalt kui muude toimingute arv. Kinnisvaratehinguid tehti mullu 67 891, mis on 2% rohkem kui 2024. aastal. Tehingute arv tõusis enim Põlvamaal (7%), Tartumaal (6%) ja Harjumaal (4%). Kinnisvaratehingute arv kahanes üheksas maakonnas: kõige rohkem Järvamaal (-13%) ja Rapla- ning Viljandimaal (-15%).

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on trend murettekitav, kuna notariteenuste süsteem töötab ristsubsideerimise põhimõttel. See tähendab, et kinnisvaratehingutest saadava tulu arvelt katavad notarid teisi sotsiaalselt olulisi teenuseid, mida pakutakse alla omahinna.