- OMX Baltic−0,34%315,9
- OMX Riga0,45%890,12
- OMX Tallinn−0,02%2 115,81
- OMX Vilnius0,19%1 424,24
- S&P 500−0,63%7 064,01
- DOW 30−0,59%49 149,38
- Nasdaq −0,59%24 259,97
- FTSE 1000,06%10 504,38
- Nikkei 2250,4%59 585,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%88,09
- OMX Baltic−0,34%315,9
- OMX Riga0,45%890,12
- OMX Tallinn−0,02%2 115,81
- OMX Vilnius0,19%1 424,24
- S&P 500−0,63%7 064,01
- DOW 30−0,59%49 149,38
- Nasdaq −0,59%24 259,97
- FTSE 1000,06%10 504,38
- Nikkei 2250,4%59 585,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%88,09
Rahandusministeerium ennustab 2,3% majanduskasvu, riskistsenaariumis 0,8%
Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi pöördub Eesti majandus sel aastal kasvule, kuid väliskeskkonna ebakindlus püsib suur. Kui 2025. aastal kasvas reaalne SKP 0,6 protsenti, siis 2026. aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 2,3 protsendini. Riskistsenaariumis võib majanduskasv sel aastal jääda 0,8 protsendi juurde.
„Mitte keegi ei saa praegu olla prognoosides kindel, milles kahjuks geopoliitika on peamine tegija. Eesti majanduse enda seis on olnud paranev, kuid Lähis-Ida on toonud uue ebakindluse Vene agressioonile ja tolliähvardustele lisaks. Eelarvereeglite piiril tegutsedes on riigil kriisidega toimetulekuks vähe fiskaalruumi ning võlakoormust ja puudujääki ei ole võimalik üksnes majanduskasvu toel vähendada," lausus rahandusminister Jürgen Ligi.
„Kasvu toetavad eratarbimise taastumine, paranev välisnõudlus ja valitsussektori investeeringud. Samas sõltub edasine areng olulisel määral väliskeskkonnast, eelkõige energiahindadest ja geopoliitilistest riskidest. Riigieelarve ei saa siin abiks olla, sest defitsiit on lubatu piiril ja vajab ise vähendamist," lisas Ligi.
Majanduskasvu veab eelkõige eratarbimise taastumine, mida toetavad tulumaksumuudatused, aeglustuv hinnakasv ja paranev kindlustunne. Ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine 700 euro ulatuses kuus tõstab keskmist netopalka märkimisväärselt.
Investeeringute kasvu toetavad lähiaastatel peamiselt valitsussektori kulutused riigikaitsesse ning Rail Balticu rajamisega seotud investeeringud.
Eksport ja välisnõudlus taastuvad järk-järgult. Pärast kaheaastast langust pöördus eksport 2025. aastal taas kasvule ning Eesti ettevõtted suurendasid oma turuosa. Edaspidi ootame ekspordi kasvu liikumist kooskõlas välisnõudlusega.
Tarbijahinnad kasvavad käesoleval aastal prognoosi kohaselt 4 protsenti. Põhistsenaariumis inflatsioon järgnevatel aastatel aeglustub, kuna toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub. Samas püsib risk, et energiahindade kiirem tõus võib hinnakasvu oodatust kõrgemal hoida.
Keskmine brutopalk kasvab tänavu ligikaudu 5 protsenti ning palgakasv järgnevatel aastatel aeglustub. Maksukoormus langeb sel aastal ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tulemusel ning stabiliseerub järgnevatel aastatel. Eesti maksukoormus jääb Euroopa Liidu keskmisest oluliselt madalamaks.
Seotud lood
Veel detsembris prognoosis Eesti Pank tänavuseks majanduskasvuks 3,6%, aga energiakriisi mõjul ootavad turud nüüd kiiremat hinna- ja sellega kaasnevat intressitõusu. Kiirema hinnatõusu ja sellest tuleneva ostujõu aeglasema kasvu ning energiakriisiga kaasneva suurema ebakindluse tõttu alandas keskpank Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8%ni.
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
2
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele