Tavakasutaja vaates on Smart ID+ suurim erinevus vana süsteemiga see, et enam ei pea veebilehel oma isikukoodi sisestama ega kontrollkoode võrdlema, vaid QR koodi skaneerima. Kuna uue lahenduse puhul saab sisselogimist alustada ainult kasutaja enda seadmest, siis on petturitel peaaegu võimatu inimese nimel kaugteel sisselogimisi algatada.
"Kindlasti vajab harva e-teenuseid kasutavate inimeste jaoks uus QR koodi skaneerimist eeldav lahendus harjumist. Samas kasutatakse seda ka riiklike e-teenuste puhul, mistõttu on suuremalt osal inimestest esmane kogemus juba olemas," ütles Bigbank Eesti juht Arthur Taavet.
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) võtab 26. veebruaril riigi autentimisteenuses kasutusele Smart-ID+ lahenduse, et vähendada pettuseriske ja muuta kasutamine lihtsamaks.
Kes ei oleks vahel ühendanud arvutit mõnda tasuta WiFi-võrku, kohvikumenüü vaatamiseks skaneerinud QR-koodi või laadinud mobiili akut avalikus laadimispunktis? Kõik need pealtnäha süütud tegevused võivad inimesele lõppeda tühjaks tehtud pangakonto või tema tööandjale tekitatud massilise andmelekkega.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.