Majandus on kasvanud viis kvartalit järjest, aga potentsiaal on vähese investeerimise tõttu nõrk

Eesti majandus on viimased viis kvartalit kasvanud, kuid sellele vaatamata usub üle poole Eesti inimestest, et riigi üldine majanduslik olukord muutub järgmise kolme kuu jooksul halvemaks, selgub Citadele panga tellitud värskest küsitlusest.

Eesti majandust on aastaid saatnud vastuolu: palgad tõusid, käibed kasvasid, ent majanduse suurust mõõtvad SKP-numbrid olid äärmiselt nigelad. Hiljuti Statistikaameti poolt avaldatud revisjon vähendab seda vastuolu, kinnitades nüüd, et majandusel on läinud juba mõnda aega paremini, kui näitasid senised SKP numbrid. Kahjuks ei peegeldu kõrgemad kasvunumbrid aga selles, mida inimesed majanduse kohta arvavad.

Eesti majanduse väljavaade on Swedbanki hinnangul paranenud. Majanduskasvu veab peamiselt sisenõudlus, mille taga on valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika. Eratarbimine suureneb koos reaalsissetulekute kasvu ja tööturu elavnemisega. Kindlustunde paranemine peaks aga hoogustama erasektori investeeringuid. Valitsus suunab jätkuvalt märkimisväärseid ressursse riigikaitsesse ja taristusse, kuid selle hinnaks on riigirahanduse olukorra halvenemine.

Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?