- OMX Baltic1,7%316,83
- OMX Riga−0,06%903,91
- OMX Tallinn0,1%2 088,3
- OMX Vilnius2,1%1 382,68
- S&P 500−0,61%6 632,19
- DOW 30−0,26%46 558,47
- Nasdaq −0,93%22 105,36
- FTSE 100−0,43%10 261,15
- Nikkei 225−1,16%53 819,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,41
- OMX Baltic1,7%316,83
- OMX Riga−0,06%903,91
- OMX Tallinn0,1%2 088,3
- OMX Vilnius2,1%1 382,68
- S&P 500−0,61%6 632,19
- DOW 30−0,26%46 558,47
- Nasdaq −0,93%22 105,36
- FTSE 100−0,43%10 261,15
- Nikkei 225−1,16%53 819,61
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,41
OP Panga Eesti maajuht: Eesti ettevõtetel jäävad kasvuhüpped tegemata, sest praegune rahastamisraamistik neid ei soosi
Kui soovime, et Eesti ei jääks püsivalt allhankijaks ja regionaalseks satelliidiks, vaid looks ise rahvusvahelisi ettevõtteid, vajab kohalik rahastamisraamistik rohkem riskijagamist riigi, pensionisüsteemi ja pankade vahel, kirjutab OP Panga Eesti maajuht Hannes Kaadu.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab praegune rahastamisraamistik, mis ei soosi riskijagamist, märgib OP Panga Eesti maajuht Hannes Kaadu. Vajaliku riskijagamise puudumisel jääb Eesti allhankijaks ega suuda ise luua rahvusvahelisi ettevõtteid. Euroopa ja USA rahastamise erinevused tulenevad peamiselt regulatsioonidest, mis piiravad pankade riskialdist tegevust Euroopas. Finnvera Soomes on heaks näiteks riiklikust toetussüsteemist, mis aitab kohalikel ettevõtetel kasvada. Eestis mängib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus suurt rolli, kuid ka pensionifondide kaasamine võiks toetada rahvusvahelist kasvu. Teisiti öeldes on vaja strateegilist lähenemist ja riigi, pensionisüsteemi ning pankade vahelist koostööd, et võimendada Eesti majanduse kasvu.
Euroopas ostavad riigivõlakirju peamiselt pangad. Kui Euroopa Keskpank hakkab majandust toetama riigivõlakirjade ostmise kaudu, tekitab see pankades ülelikviidsust. Teoorias peaks see raha liikuma edasi reaalmajandusse, sest raha pakkumine suureneb. Praktikas pidurdab seda aga regulatsioon.
Kapitali- ja riskinõuded tulenevad peamiselt raamistikest nagu Basel III ja CRR/CRD. Lisaks suunab järelevalve panku aktiivselt vähendama oma bilansiriski. MiFID II (koos PRIIPs/EMIR nõuetega) tõttu on omakorda paljud struktureeritud tooted (IRS-id, valuutaoptsioonid, cross-currency-swap'id) väiksematele ettevõtetele reeglite tõttu kättesaamatud ja praktikas jäävad alles lihtsamad lahendused.
Kokkuvõttes seisavad Euroopa pangad olukorras, kus neil on palju likviidsust, kuid majanduslik stiimul on vältida riske. Regulatiivne raamistik motiveerib pankasid pigem parkima likviidsust tagasi keskpanka madala riskiga, mitte suunama see suurema ebakindlusega investeeringutesse.
Euroala pangad hoiavad endiselt üle 2,5 triljoni euro ulatuses ülelikviidsust, ligikaudu 8-9% oma varadest ja ~18% euroala SKP-st.
Et panna ülelikviidsuse maht suurusjärku: euroala pankade ülelikviidsus ehk keskpangas hoitavad reservid, mis ületavad miinimumnõuet, jõudis 2022. aasta lõpus ligikaudu 4,7 triljoni euroni, mis moodustas umbes 14% pankade koguvaradest. Pärast võlakirjaportfellide vähendamist ja keskpangast võetud TLTRO-laenude tagasimakseid on see küll vähenenud, kuid ka täna hoiavad euroala pangad endiselt üle 2,5 triljoni euro ulatuses ülelikviidsust, ligikaudu 8-9% oma varadest ja ~18% euroala SKP-st.
USAs on teistmoodi
USA-s toimib mehhanism oluliselt teistmoodi. Esiteks on oluline vahe selles, et kui Euroopas pankade osakaal ettevõtete välisest rahastamisest on 75% ja ülejäänud on võlakirjad ja muu kapital, siis on USA-s olukord peaaegu täpselt vastupidine.
Seega kui Föderaalreserv ostab riigivõlakirju, konkureerib ta sellega erainvestorite kapitali eest ja surub alla riskivabade varade tootlust. Selle tagajärjel liigub kapital etapiviisiliselt aktsiatesse, ettevõtete võlakirjadesse ja muudesse riskivaradesse.
Teisisõnu, Fed toetab rahapoliitika kaudu mitte ainult panganduse likviidsust, vaid ka kapitaliturge ja riskikapitali kättesaadavust. Euroopa Keskpanga puhul jääb rahapoliitika mõju suuremas ulatuses kinni pankadesse, sest regulatiivne raamistik soosib madala riskiga positsioone ja vähendab motivatsiooni rahastada investeeringuid, innovatsiooni ja kasvu.
Euroopa Keskpanga puhul jääb rahapoliitika mõju suuremas ulatuses kinni pankadesse, sest regulatiivne raamistik soosib madala riskiga positsioone.
See ei ole pankade „viga", vaid süsteemi kujunduse loogiline tagajärg. Kui riskikaalud, regulatiivne kapital ja järelevalvepraktika seavad investeeringute rahastamisele kõrge hinnasildi, on pangal ratsionaalne eelistada riigivõlakirju ja keskpanga hoiuseid. Tulemusena on pangandussektor väga stabiilne, mis on ka olnud EKP eesmärk, kuid seda suure kuluga tuleviku arvelt.
USA-s tekib uusi majanduse kasvumootoreid ja börsiettevõtteid rohkem, samas kui Euroopas jääb kasvuvõime tagasihoidlikumaks. Empiiriliselt on USA majandus viimase 15 aasta jooksul kasvanud peaaegu kaks korda kiiremini kui euroala, mis peegeldab muu hulgas ka erinevat finantssüsteemi struktuuri ja riskikapitali kättesaadavust.
Eestis on mõju eriti terav
Väikestes Euroopa majandustes, nagu Eesti, on see mõju eriti terav. Globaalsetes mõõtudes on pea kõik Eesti ettevõtted väikesed ning nende kasvuvõimalusi piirab see, et pankadel ei ole regulatiivses raamistikus suurt stiimulit võtta suuremat äririski. Kapitaliturud on õhukesed, erakapitali- ja võlakirjaturgude maht väike. See tähendab, et alternatiivsed rahastuskanalid, mis suuremates riikides osaliselt panku asendavad või täiendavad, on väiksematel perifeersetel turgudel kas olematud või väga piiratud.
Eesti ettevõtted väikesed ning nende kasvuvõimalusi piirab see, et pankadel ei ole regulatiivses raamistikus suurt stiimulit võtta suuremat äririski.
Praktilisi näiteid Eestis on ettevõtete näol, kellel oleks vaja teha kasvuhüpe välismaa turule. Näiteks ettevõte, kelle aastakäive on 30-40 miljonit eurot, soovib osaleda välismaal hankel suurusega 100 miljonit eurot. Läbi selle tekiks tal referents ja võimalus ka teistes hangetes osaleda ja rahvusvahelist tegevust veelgi kasvatada. Aga ta vajab investeeringut tootmismahu kasvatamiseks ning ekspordigarantiid, et alustada. Pank hindab nii suurt hüpet võrreldes senise tegevusmahuga väga riskantseks ning tõenäoliselt ei soovi vähemalt täies mahus seda rahastada. Kui pangad on ainukesed rahastamisallikad majanduses, siis jäävadki sellised hüpped järjest tegemata.
Hetkel kuum
Hea näide Soomest
Kuna Euroopas on pangad suunatud riike rahastama, tähendab, et liikmesriikidel ja EL-il peaks olema oluline roll ettevõtluse toetamises. Kui võtta lähtekohaks Eesti kui väikese ja avatud majanduse pikaajaline heaolu, peaks riigi selge huvi olema soodustada kohalikul kapitalil põhinevate rahvusvaheliste ettevõtete teket. Just need ettevõtted oleksid võimelised suunama kasumit ja kõrgema lisandväärtusega tegevust Eestisse, mitte vastupidi. Selleks ongi nii Euroopas kui ka Eestis loodud erinevaid fonde, mis toetavad ettevõtteid erakapitali asemel.
Hea näide on Soomest, kus kohalik riigiasutus Finnvera toetab jõuliselt strateegilisi ekspordile suunatud hankeid. Näiteks laevaehitust. Finnvera on toetanud ekspordisektori finantseerimist andes koguni 95% ulatuses garantii pangalaenule, mis võib ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse. Sisuliselt asendab see ehitaja ja tellija riski 95% ulatuses riskiga Soome riigi vastu. Ja pankadele ju riigi madal risk meeldib.
Finnvera on toetanud ekspordisektori finantseerimist andes koguni 95% ulatuses garantii pangalaenule, mis võib ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse.
Strateegilisest vaatest teeb Finnvera seda selleks, et laevaehitus Soomes jätkuks, teadmised ja oskused püsiksid ka edaspidi, loodaks sadu uusi töökohti ning välismaalt toodaks raha Soome suurte tehingute näol. Mõju tööhõivele, ekspordile ja tehnoloogilisele kompetentsile on oluline.
Lisaks garantiidele ja laenudele pakub Finnvera Soomes sildfinantseerimist algkapitali näol kuni avaliku toetuse laekumiseni, rahastamist võlakirjade kaudu ning riskikapitali rahastamist mezzanine-laenu näol. Mezzanine toimib sillana omakapitali ja pangalaenu vahel, võimaldades ettevõttel võtta ette suuremaid projekte, kui pank üksi oleks valmis rahastama. Panga vaatest on mezzanine osa allutatud „omafinantseeringust". Ta on samas kallim kui pangalaen, kuid ka palju odavam kui omakapital. Ja mida suurem omafinantseering, seda väiksem risk panga vaatest.
Eestis riigi rolli ettevõtete rahastamises täidab eelkõige Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS, endine KredEx). EIS pakub ettevõtetele teadmistepõhist abi ja ka erinevaid finantseerislahendusi, nagu laenud, laenukäendus ja erinevad toetused. Kuid mitte otsest riskikapitali. Selleks suunab EIS ettevõtte kas Euroopa Investeerimisfondiga koos loodud EstFund-i või siis näiteks mezzanine'i osas ühte vähestesse regiooni selle eriala erafondi BPM Capital.
EIS-i enda võimalused ettevõtete toetamiseks on ajaga kasvanud, ja sellist arengut on hea näha. Kuid rahvusvahelised hanked ja nende mahud ei arvesta sellega, et Eesti on väike riik. Eesti puhul vajabki lähenemine suhteliselt suuremat panust võrreldes teiste riikidega.
Pensionifondid saavad mängida olulist rolli
Ühe lisavõimalusena kerkivad tulevikus pensionifondid. Pensionifondide maht hakkab Eestis olema arvestatav. 2025. aasta lõpus ulatusid jaeinvestorite varad pensionifondides 6,95 miljardi euroni ja maht kasvab kiiresti.
Mitmetes riikides mängivad just pensionifondid olulist rolli enda riigi ettevõtete toetamises ja see roll on ootuspärane ka Eesti pensionifondide raamistikus. Seadus annab Eesti pensionifondidele juba praegu võimaluse investeerida osa varadest kõrgema riskiga ja vähem likviidsetesse varaklassidesse, sealhulgas noteerimata ettevõtetesse, võlakirjadesse, laenudesse ja taristuprojektidesse. Selle jätkuv soodustamine liigutab aina enam kapitali Eesti ettevõtete rahvusvahelise kasvu toetamiseks.
Kui palju likviidsust EKP süsteemi süstib, ei ole majanduse arengu vaatest Euroopas nii oluline kui see, milliste kanalite kaudu ja millise riskijaotusega see majandusse jõuab.
Kui palju likviidsust Euroopa Keskpank süsteemi süstib, ei ole majanduse arengu vaatest Euroopas nii oluline kui see, milliste kanalite kaudu ja millise riskijaotusega see reaalselt majandusse jõuab.
Kui soovime, et Eesti ei jääks püsivalt allhankijaks ja regionaalseks satelliidiks, vaid looks ise rahvusvahelisi ettevõtteid, vajab kohalik rahastamisraamistik süstemaatilist lähenemist. See eeldab rohkem riskijagamist riigi, pensionisüsteemi ja pankade vahel ning selgemat strateegilist otsust, et kasvuprojektide rahastamine ei ole kõrvalteema, vaid pikaajalise majanduskasvu üks keskseid eeldusi.
Seotud lood
Eesti, Läti ja Leedu leibkonnad on suurepärased säästjad. Ent liiga suur hulk sellest rahast seisab jõude. Enamasti arveldus- ja hoiukontodel selle asemel, et kasvatada meie tulevast heaolu. Kui möödunud kümnend oli säästmise õppimiseks, siis järgmine peab olema investeerimise õppimiseks. Ainuüksi säästes ei vähenda meie piirkond jõukuse lõhet Lääne-Euroopaga. Me peame panema kapitali tööle – tulemuslikult, läbipaistvalt ja pikaajaliselt, kirjutab Citadele grupi tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Miks maksavad Balti ettevõtted nii suuri võlakirjaintresse? Sest Balti säästjatel on omapärane trump
Eesti inimestel seisab praegu pangakontodel 23 miljardit eurot, kuid Eesti võlakirjaturu maht on kõigest 0,6 miljardit eurot. Eesti aktsiaturu maht on küll suurem, aga ikkagi tagasihoidlik 5 miljardit eurot.
SME Bank on saabumas Eestisse, et pakkuda siinsetele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pangandust, mis liigub samas tempos nende äritegevusega. SME Banki tegevjuhi Raimondas Berniūnase sõnul ei peaks ettevõtjad ühte ning sama teavet korduvalt esitama ega nädalaid otsuseid ootama – kõik see saab ja peab olema palju kiirem.
Enimloetud
3
Maksueelis ei tohi olla tehingu eesmärk
4
Sisaldab ettevõtte seisaku maksumuse valemit
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele