Eesti inimestel seisab praegu pangakontodel 23 miljardit eurot, kuid Eesti võlakirjaturu maht on kõigest 0,6 miljardit eurot. Eesti aktsiaturu maht on küll suurem, aga ikkagi tagasihoidlik 5 miljardit eurot.

- Igors Danilovs.on Lords LB Asset Management investeeringute juht. See ettevõte arendab Riias Preses Nama ärikvartalit, mille ehitamist rahatatakse võlakirju emiteerides.
- Foto: Lords LB
Eesti investorid on ajalooliselt suhtunud võlakirjadesse leigemalt kui Läti ja Leedu investorid tõenäoliselt seetõttu, et Eestis on seni sisuliselt puudunud valitsuse võlakirjade turg. Oma osa võib olla ka 1990. aastate finantssektori raputustel, mis mõistetavalt vähendasid inimeste usaldust. Tänagi veel eelistavad paljud Eesti inimesed pangahoiuste turvalisust kõigele vähegi investeerimistoodet meenutavale.
Eesti, samuti Läti ja Leedu inimesed seisavad selge valiku ees: kas hoida oma sääste madala tootlusega pangahoiustel või hüpata kasvavale Balti ettevõtete võlakirjaturule.
Balti võlakirjaturg areneb kiiresti, kuna üha enam kohalikke ettevõtteid emiteerib võlakirju. Jaeinvestori jaoks on see oluline, sest võlakirjad pakuvad oluliselt kõrgemat tootlust kui traditsioonilised säästuhoiused ja võivad olla üheks lihtsaimaks viisiks regulaarse tulu teenimiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Balti säästja erakordne eelis
Balti regioonis maksab keskmine ettevõtte võlakiri praegu umbes 8% intressi aastas ning võlakirjadel keskmine tähtaeg on umbes 3 aastat. See on teravas kontrastis pangahoiuste ja arvelduskontode intressidega, mis jäävad enamasti vahemikku 0-3%.
Balti regioonis maksab keskmine ettevõtte võlakiri praegu umbes 8% intressi aastas, Lääne-Euroopas on võlakirjade intressitase palju madalam.
Lääne-Euroopas on võlakirjade intressitasemed madalamad: kõrgema kvaliteediga (investeerimisjärgu) ettevõtted pakuvad seal keskmiselt 3,2%, madalama kvaliteediga (high yield) emitendid aga keskmiselt 4,9%.
Miks pakuvad Balti ettevõtted nii palju rohkem intressi? Selgitus on suuresti struktuurne.
Euroopa, erinevalt Ameerika Ühendriikidest, ei toimi ühtse finantsturuna. See on endiselt rahvuslike turgude kogum, kus on erinevad normid, platvormid ja investorite harjumused. Saksa või Prantsuse investor vaatab Balti ettevõtete võlakirju harva, sest need on talle vähem tuttavad ja sageli ka kehvemini kättesaadavad.
Kohaliku säästja jaoks tähendab see erakordset eelist: atraktiivsed tootlused ettevõtetelt, mille ärimudelid on arusaadavad ja „kodulähedased".
Kui turul osaleb vähem informeeritud investoreid, peavad emitendid pakkuma kõrgemat tootlust. Kohaliku säästja jaoks tähendab see erakordset eelist: atraktiivsed tootlused ettevõtetelt, mille ärimudelid on arusaadavad ja „kodulähedased".
Euroopa finantssüsteemi killustatus ja alaareng on võimaldanud Balti pankadel pakkuda madalamaid hoiuseintresse ja küsida kõrgemaid laenuintresse kui Lääne-Euroopa pangad. Kuid õitsema lööva Balti võlakirjaturu tingimustes peavad Balti pangad säästjate ja laenuvõtjate tähelepanu nimel senisest enam tegema.
Logistikast kinnisvarani
Hetkel kuum
Sisaldab ettevõtte seisaku maksumuse valemit
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võlakirju emiteerivad ettevõtted on sageli stabiilsete rahavoogudega, käegakatsutava tegevuse või reaalsete varadega: logistika, tootmine, põllumajandus, energia ja kinnisvara.
Kinnisvaraarendajad toetuvad võlakirjasid emiteerides üldjuhul oma objektide hüpoteegile ning arenduse hilisemates etappides regulaarsele üüritulule. Nii ka näiteks ärikinnisvarale keskenduv arendaja AS PN Project, mis kasutab võlakirjafinantseerimist büroo- ja muude hoonete arendamiseks, mis hakkavad lõpuks teenima stabiilset üüritulu.
Paljudele esmainvestoritele on ärikinnisvara arendamine üks lihtsamini mõistetavaid ärimudeleid. Projektid on nähtavad, rahavood on suhteliselt prognoositavad ning alusvarad toimivad sageli tagatisena.
Paljudele esmainvestoritele on ärikinnisvara arendamine üks lihtsamini mõistetavaid ärimudeleid.
Balti võlakirjad kipuvad olema vähem likviidsed kui suurematel Lääne turgudel, mis tähendab, et vajaduse korral ei pruugi kiire müük alati võimalik olla. Investorid tunnevad suuremat kindlust siis, kui emitendil on varasem kogemus, läbipaistvad finantsaruanded ja rahastamist toetavad varad.
Võlakiriinvesteeringuga alustajale on praktilised sammud üldjuhul lihtsad. Minimaalsed investeerimissummad võivad ulatuda 100 eurost kuni 10 000 euroni. Võlakirju saab osta pankade, investeerimisühingute või litsentseeritud veebiplatvormide kaudu. Intressi makstakse tavaliselt üks või kaks korda aastas või igas kvartalis ning maksustamine toimub tavapäraste kapitalitulu reeglite järgi. Säästjale, keda madalad hoiuseintressid panevad nördima, pakub võlakirjaturg vahepealset lahendust: raha ei seisa kasutult, kuid samas ei kaasne aktsiaturgudele omast suurt hinnakõikumist.
Kuni Euroopa jääb finantsiliselt killustatuks, on põhjust eeldada, et tootlused Eestis, Lätis ja Leedus püsivad Lääne-Euroopa tasemetest kõrgemal.
Tulevikku vaadates näib Balti ettevõtete võlakirjaturu edasine areng vältimatu. Üha rohkem ettevõtteid näeb turupõhise finantseerimise paindlikkust ja konkurentsivõimet ning ka tavainimesed muutuvad tasapisi avatumaks investeerimistoodetele.
Kuni Euroopa jääb finantsiliselt killustatuks, on põhjust eeldada, et tootlused Eestis, Lätis ja Leedus püsivad Lääne-Euroopa tasemetest kõrgemal. Kohaliku investori jaoks muudab kombinatsioon kõrgematest intressidest, lühematest tähtaegadest ja võimalusest investeerida tuttavatesse ettevõtetesse siinse võlakirjaturu üha asjakohasemaks valikuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimastel kuudel on kõlanud üha enam väiteid, et kohalikul kapitaliturul käib võlakirjade buum. Tõsi, börsil toimub emissioone rohkem kui kunagi varem, kuid pelgalt aktiivsus ei ole veel buum. Tegelikult oleme alles turu struktuurse muutuse alguses, kirjutab Redgate Capitali partner Valeria Kiisk.
Kui jutt läheb investeerimisele, kõlavad aktsiad ja võlakirjad sageli nagu pehme turvapadi, millele võib rahulikult pea toetada. „Need on ju kindlad asjad,“ arvab nii mõnigi. Tegelik pilt on aga märksa kirjum – ja vahel ebamugavalt kõva.
Eesti, Läti ja Leedu leibkonnad on suurepärased säästjad. Ent liiga suur hulk sellest rahast seisab jõude. Enamasti arveldus- ja hoiukontodel selle asemel, et kasvatada meie tulevast heaolu. Kui möödunud kümnend oli säästmise õppimiseks, siis järgmine peab olema investeerimise õppimiseks. Ainuüksi säästes ei vähenda meie piirkond jõukuse lõhet Lääne-Euroopaga. Me peame panema kapitali tööle – tulemuslikult, läbipaistvalt ja pikaajaliselt, kirjutab Citadele grupi tegevjuht Rūta Ežerskienė.
„Mitmed investorid on meie käest küsinud, kas täna on veel ikka õige aeg võlakirjadesse investeerida. Vastame: jah,“ kirjutab varahaldusfirma Avaron oma blogis. „Ettevõtted endiselt emiteerivad uusi võlakirju tasemetel 6-10%, mistõttu on investori võimalik hajutatult investeerida võlakirjadesse tasemel 7-8%+.“
Tänavune Pärnu Finantskonverents pakub osalejatele ühe valikuna seninägematut võimalust Pärnu konverentside ajaloos - minna olümpiamängude pronksmedalisti Allar Raja juhendamisel kaheksapaatidega Pärnu jõele tiimitunnet leidma.