Konsultant selgitab: miks ärianalüütikast ja tehisarust üksi ei piisa heade juhtimisotsuste tegemiseks

Need on olnud ka minu uskumused. Ent 20 aastat andmete maailmas on pannud mind kahtlema, kas probleem on ikka andmete (loe "kvaliteetsete andmete") nappuses. Üha enam tundub, et oleme märkamatult liikumas „andmete kriisist" hoopis „otsustusvõime kriisi". Iga uus automaatne raport, mõõdik, KPI või AI-väljund ei tee otsustamist tingimata lihtsamaks. Vastupidi, see võib muuta juhtimise ühe kõige olulisema osa - otsustamise - hoopis keerulisemaks.

Täna saavad peaaegu kõik andmeid analüüsida. Ärianalüütika tööriistad on kättesaadavad, mõõdikud visualiseeritavad ja trendid justkui "välja loetavad". Ja ometi kogeme ikka ja jälle sama mustrit:

"Tõde" on andmetes justkui olemas, kuid otsus ei sünni või sünnib liiga hilja. Pärnu Finantskonverentsi ettekandes pakun välja hüpoteesi, et andmepõhise juhtimise fookus on liialt analüüsil ja liiga vähe seal, kus see tegelikult olema peaks - kvaliteetsel otsustusprotsessil.

Millised on need mõttemustrid, millele oleks tänases tehnoloogiaküllases maailmas vaja korra otsa vaadata?

Toon mõned näited, mida käsitlen Pärnu finantskonverentsil oma ettekandes detailsemalt:

BI loogika on mugav: 2 + 2 = 4. Kui andmed on korras, siis vastus on „õige".

AI maailm on teistsugune: 2 + 2 võib olla 3, 4 või 5 - ja vahel kõlab vastus veenvalt ka siis, kui see tegelikult õige ei ole.

Kuidas selles valguses AI finantsjuhtimist muudab? Kas „parem tööriist" teeb automaatselt „parema otsuse" või nihutab AI otsustamise pudelikaela lihtsalt uude kohta: mitte enam andmete või tehnoloogia ligipääsu juurde, mis on samuti vajalik, vaid mõistmise, hinnangu ja julguse juurde? Traditsioonilised dashboard'id enam ei tööta - aeg on on Dashboard 2.0 jaoks!