Tallinna Lennujaama finants- ja riskijuht Anneli Turkin, tänavune mõjukaima finantsjuhi nominent, töötab valdkonnas, kus stabiilsus on pigem erand kui reegel. Pandeemia, geopoliitilised pinged, majanduse kõikumine... Need on nõudnud Turkinilt võimet teha otsuseid olukorras, kus kindlus puudub. Tallinna Lennujaama tulemused näitavad, et ta on seda teinud edukalt.

- Anneli Turkin
- Foto: Jarek Jõepera
Mõjukaima finantsjuhi nominatsioon peab Turkini oluliseks eelkõige seetõttu, et see peegeldab tunnustust mitte ainult tema tööle, vaid kogu organisatsioonile. Eesti kontekstis, kus tunnustust jagatakse pigem tagasihoidlikult, on selline tähelepanu tema sõnul eriti tähenduslik.
„Meie kultuuriruumis ollakse kiituse ja tunnustuse jagamisel pigem tagasihoidlik, kuid see nominatsioon on toonud mulle palju positiivset tagasisidet ja see teeb siiralt rõõmu. Olen väga tänulik nii oma tiimile kui ka kogu lennujaama meeskonnale," ütles Turkin.
Ka oma töövõite kirjeldab ta meeskondlikus võtmes.
Tallinna Lennujaama ärimudel on läbinud mitu kriisi ja tõestanud oma toimivust - ettevõte suudab olla kasumlik, hoida lennufirmade jaoks konkurentsivõimelist pakkumist ning täita samal ajal regulatiivseid nõudeid.
Teise olulise töövõiduna toob ta välja panuse kinnisvara ärisuuna arendamisse, mis aitab tulevikus kasvatada mitte-lennundustulu ja vähendada sõltuvust lennuliiklusest. „Meie kontekstis - Euroopa äärealal, väikese elanikkonna ja ilma koduvedajata - peamegi olema eriti tugevad just lennundusega seotud lisaväärtust loovates valdkondades."
Strateegilised otsused, mis viisid rekordtulemuseni
Üheks keerukamaks projektiks peab Turkin Airport City arenduse finantseerimismudeli ülesehitamist. Kui lennujaam tegutseb infrastruktuuriettevõttena ja kasutab peamiselt institutsionaalset laenuraha, siis selle projekti puhul tuli minna kommertsturule ning kohandada olemasolevaid laenulepinguid ja kovenante.
Airport City vaates oli oluline laenata nii, et me saame tulevikus sama lähenemist kasutades ka järgnevaid äriprojekte finantseerida.
See tähendas sisuliselt uue finantseerimisloogika loomist - sellise, mis ei teeniks ainult ühte projekti, vaid looks aluse ka tulevastele arendustele. Fookus ei olnud pelgalt rahastuse kaasamisel, vaid pikaajalise paindlikkuse tagamisel. „Airport City vaates oli oluline laenata nii, et me saame tulevikus sama lähenemist kasutades ka järgnevaid äriprojekte finantseerida."
Silmapaistev on ka see, et Turkini juhtimisel jõudis Tallinna Lennujaam rekordilise EBITDA-ni - tulemuseni, mida ettevõtte ajaloos varem saavutatud ei olnud. See ei sündinud ühe otsuse ega soodsa juhuse tulemusel, vaid süsteemse ja järjepideva finantsjuhtimise kaudu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ja Tallinna Lennujaam AS leppisid kokku 40 miljoni euro suuruses mittesiduvas krediidivõimaluses, et rahastada lennujaama läbilaskevõime suurendamist. 20-aastane laen toetab lennujaama järkjärgulist laienemisprogrammi, mis viiakse lõpule 2030. aastaks.
Finantsuudiste ja Äripäeva eestvedamisel toimuv aasta mõjukaima finantsjuhi valimine jõuab sel aastal väikese juubelini: 23. aprillil Pärnu Finantskonverentsil selgub järjekorras juba viieteistkümnes tiitli saaja. Möödunud nädalal valis žürii Finantsuudiste lugejate esitatud kandidaatide seast välja neli nominenti.
Bigbanki juhatuse liige ja finantsvaldkonna juht Argo Kiltsmann on töötanud Bigbankis üle kolmeteistkümne aasta. Selle ajaga on ta kasvanud spetsialistist tippjuhiks ja pidanud finantsjuhina pidevalt arenema, et sammu pidada ettevõtte ambitsioonide ja suuruse kasvuga.