- OMX Baltic0,08%315,45
- OMX Riga0,35%928,51
- OMX Tallinn−0,27%2 151,35
- OMX Vilnius0,55%1 509,75
- S&P 500−0,06%7 753,11
- DOW 30−0,11%53 975,98
- Nasdaq −0,32%26 605,36
- FTSE 100−0,35%10 862,5
- Nikkei 2252,08%66 970,22
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%95,23
- OMX Baltic0,08%315,45
- OMX Riga0,35%928,51
- OMX Tallinn−0,27%2 151,35
- OMX Vilnius0,55%1 509,75
- S&P 500−0,06%7 753,11
- DOW 30−0,11%53 975,98
- Nasdaq −0,32%26 605,36
- FTSE 100−0,35%10 862,5
- Nikkei 2252,08%66 970,22
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%95,23
Tallinna börsi juht: aeg on lõpetada rääkimine kapitalituru potentsiaalist ja hakata seda potentsiaali realiseerima
„Mis tõi meid siia, ei vii meid edasi.“ Seda lauset kuuleb sageli aruteludes Eesti tuleviku ja konkurentsivõime üle. Ometi pole probleem selles, et me ei teaks, mida teha. Teame küll, aga ei tee. Tegelikult pärineb see tõdemus maailmakuulsa juhtimisnõustaja Marshall Goldsmithi ligi 20 aasta taguse menuki What Got You Here Won’t Get You There pealkirjast, Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Loe AI kokkuvõtet
Goldsmithi eesmärk on aidata tippjuhtidel muuta oma käitumist viisil, mis eemaldab nähtamatud takistused järgmise karjäärisammu tegemisel. Harva on probleemiks heade ideede puudus. Hoopis raskem on muuta harjumusi, loobuda mugavusest ja võtta ette midagi uut. Sellest raamatust on mulle eriti meelde jäänud üks lihtne mõte: „Lihtne ei ole kerge.“ See meenus Tallinna börsi 30. sünnipäeval, kui vaatasime tagasi läbitud teekonnale ja mõtlesime järgmistele sihtidele.
Uhke, mitte rahulolev
Börsi kümne aasta jooksul juhtides olen näinud Eesti kapitalituru arengut lähedalt ning arutanud selle tulevikku paljude tarkade inimestega. Nende vestluste ja kogemuste põhjal on kujunenud mõned mõtted sellest, mida peaksime tegema, et jõuda järgmisele tasemele. Jagan neid siin.
Võime senise arengu üle uhked olla, kuid see ei peaks andma põhjust rahuloluks. Oleme kolme kümnendiga palju saavutanud, kuid võrdlema peaksime end mitte oma mineviku, vaid teiste riikidega. Kohalik aktsiaturg on arenenud stabiilselt ning viimastel aastatel on elavnenud ka võlakirjaturg. Märgiline on ka see, et viimaks on kodubörsil noteeritud riigi võlakiri.
Ettevõtete investorsuhtlus ja investorite teadlikkus on jõudnud senisest kõrgemale tasemele. Rahatarkusest on saanud teema, mis täidab saale ning mille vastu tunnevad huvi väga erineva taustaga inimesed.
Meie ettevõtted ja investorid on osa Nasdaqi maailmatasemel infrastruktuurist ja turust. Paar aastat tagasi õnnestus tõsta Eesti, Läti ja Leedu uude regionaalsesse indeksisse MSCI Baltic ning seejärel liideti meid uue Advanced Frontier Markets indeksiga.
Kapitaliturgu tuleb käsitleda riigi olulise infrastruktuurina samamoodi nagu teid või energiasüsteemi.
Jah, need on olulised sammud edasi, kuid nimi ise ütleb kõik – oleme endiselt frontier market, investeerimismaailma ääremaa. See võib tunduda pelgalt tehnilise terminina, kuid tegelikkuses määrab see ära, kui palju rahvusvahelist kapitali meie ettevõteteni jõuab. Kapitalimahtude erinevus ääremaa ja arenenud turgude vahel on tohutu.
Suurus loeb
Meie võimalused liikuda järgmisele tasemele on küll paranenud, kuid väljakutseid jagub. Kapitaliturgudel ei loe ainult kvaliteet – loeb ka suurus. Just ettevõtete koguturuväärtus määrab, millistesse indeksitesse kuulume, kui palju likviidsust turule jõuab ning kui nähtavad oleme maailma investoritele.
Vaatamata investorite arvu kasvule, uutele emissioonidele ja paranenud teadlikkusele ei ole Eesti kapitalituru mastaap kasvanud tempos, mis viiks meid kiiresti lähemale arenenud turgudele.
Meie ettevõtetel on olnud 35 aastat, et kõva töö ja turumajanduse tingimustes kasvada. Võrdluseks – kogu Euroopas eeskujuks toodav aktiivne Stockholmi börs tähistas hiljuti oma 170. aastapäeva. Tõelise hoo sai see sisse siiski alles 1980. aastatel, kui ettevõtted olid kasvanud suuremaks ja saavutanud globaalse haarde.
Ka meil on viimase kümnekonna aastaga loodud mitu peamiselt tehnoloogiasektori miljardiettevõtet, mis pole küll veel börsile jõudnud.
Kolm ettepanekut
Seotud lood
30 aastat tagasi ehitasime me Tallinna börsi nullist üles, sest saime aru, et ilma selleta jääme Eestis igavesti teiste rahakraanide taha järjekorda. Ehitasime… ja siis lasime tal tükkhaaval kaduda, kirjutab Tallinna börsi loomise juures olnud ettevõtja Indrek Rahumaa.
Kui soovime, et Eesti ei jääks püsivalt allhankijaks ja regionaalseks satelliidiks, vaid looks ise rahvusvahelisi ettevõtteid, vajab kohalik rahastamisraamistik rohkem riskijagamist riigi, pensionisüsteemi ja pankade vahel, kirjutab OP Panga Eesti maajuht Hannes Kaadu.
Balti börsi tulukapitalisatsioon ühe elaniku kohta jääb praegu 28kordselt Stockholmi omale alla. Juhtide otsingufirma Pedersen & Partners Eesti juht Avo Kaasik kirjutab, kuidas seda Eesti majanduse arengut pidurdavat vahet vähendada.
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Tewox alustab 10 miljoni euro mahus võlakirjade avalikku pakkumist. 220 miljoni euro suurust kaubanduskinnisvara portfelli haldav äriühing pakub Baltimaade investoritele 8% aastatootlust (intressi), võlakirjade märkimine kestab kuni 14. augustini.
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 14. augustini
3
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Suurus loeb. Kolm lihtsat ettepanekut Eesti kapitalituru rahvusvahelisele kapitalile piisavasse mõõtu viimiseks
- ST
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele