Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta augustis püsivhindades 1% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 2,5% ja mäetööstuses 0,7%, aga kahanes energeetikas 20,7%.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul on töötleva tööstuse toodangu mahud sellel aastal võrreldes eelmisega kõik kuud suurenenud. „Kuigi andmed viitavad kasvule, siis suurt hoogustumist veel ei paista. Head märgid on, et kolm kuud järjest on kasvanud elektroonikatööstuse mahud ning augustis kasvas osatähtsuselt suurim tegevusala puidutöötlemine,“ tõi Bunder välja.
Augustis suurenes tööstustoodangu maht kahes kolmandikus töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tegevusaladest kasvas toiduainete (6,6%), arvutite ja elektroonikaseadmete (3,3%) ning ehitusmaterjalide (5,2%) tootmine, samuti puidutöötlemine (2,4%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes metalltoodete (2,4%) ning kummi- ja plasttoodete (1,1%) tootmine. Pea samale tasemele jäi elektriseadmete tootmine, kahanedes vaid 0,2%.
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta augustis 65,2% välisturule.
Võrreldes 2024. aasta augustiga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 2,3% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 5,5% ning müük ekspordiks 0,6%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks septembris võrreldes augustiga 1,2%. Eelmise aasta septembriga võrreldes tõusis indeks 5,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis septembri hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
2026. aastal annab majandusele hoogu peamiselt riigi laenuraha, intressikulud liiguvad 1% poole SKTst
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6%ni ja kahel järgmisel aastal üle 3%. See on märksa kiirem kasv kui teiste institutsioonide viimastes prognoosides.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.